Rafael Segundo Mercado Epieyü

Mi nombre originario es Tiko´u (Leñita prendida) soy descendiente de la e´irukuu (clan) Epinayuu. Soy poeta y escritor de Manaure (La Guajira, Colombia). En el mundo animal soy nieto del venado y de la avispa carnicera. En el mundo wayuu mis mayores son Ka´iwalaachi (Sol del muñeco de oro), Kuluweera (Nuestro pene lagarto), Aisa´i (piernas de yuca), Kachinta (Tocador de Kaasha), Iyeeka (El crudo), Kalampuuna (calambuco), Mocho´i (Ojo tuerto), Perasa´i (pedazo de pierna), y Kookolonshi (El que ronca mucho al dormir). Finalmente tengo un nombre reciente, Rafael Segundo Mercado Epieyu.

Nüikeyuu Juya´

(Pase el cursor para español.)

Ayonnajattasüirua nikkeyuu Juya´

Sünainje sütünüla sirumakalüirua 

Akutulajiraasü sümaajira sütünakalüirua wunu´u

Süma´inruin wiwitatain wiira wattasaalin joktai 

Tü kakumalakat sukuwaipa wayeepa´a.  

Akumalaasü weiran jayeechi nünainjee joktai 

Akumalaasü sukuwaipa wayonain sünainje sirumakalüirua.

Nashe´in soumaajatükat waipirai

(Pase el cursor para español.)

Sujutuin jepirachi saamatuijeerü

Nüintüle arüleechi wa´aleerü seeju iruwa jee müsüja jaipai 

Süitüin juya´ shiroku paalakat aseerü wuin jemetsü jimekalüiruwa

Kayaale juyakai wuinpejeekana saamateerü mma´pa´akat wuinteerü shia

Shi´yalajüin monkolonseerü maalia´a alütshi juya´ 

Lakatüle kashikai müleweerü juya´ 

Süwanuwaale potshonoy sulu´upuna luwopukat apalanajajeerü wuin nutuma juya´.

Jee müsia tü jiyeyuukat wayuu meerüka na´in karaikana ayonnojeena sümaa nashe´in soimaajatükat waipirai, koopiai jee müsüja mouwa.  

Jee müshii wayakana süka wasa´ joutaimaajatü yaleena waya na´atou sümaa neepeyuse wa´amaya süma´inru yalain sükatouse woushinuu sa´anasiasein nüliima taatchon maikü.

Wanee ayonnajaa eenajaka waya

(Pase el cursor para español.)

Wanee süsii alialaakat sulu´u jiettain sukuwaipa seenajain waya süpüla weeitain sünain alejeküalin waya süpüla watüjainjatüin sau sümaa eein wama´ana tü pülaa akumajia sünainjee wei Mma´, shia wanee ayonnaajaa akumajia kataa o´u sünainjee seeju süsii wumu´ulia jee müsüjaa tü seepeyuuse wuin yalakalü nümülejüin chi chinü´ükai süka tü nütüna kutuwatashaanakat. 

Shi´ira tü wuchiiruwa yalakat kepiainruwa sünain sütüna wunu´u jee müsüja juluwaa, na´aya yala pütchi nutuma watuushi juya´ süpüla shipinasein jee müsüja aimajia wien Mma´.  

Tü kataakalü o´u wamüin asonuwaasü sünainjee sa´ayulaa nanüiki naa merojukana yalakana oujulain eere eein lapü, ewe´erawashii waya wachikuwa´a süpüla yalainjanain waya süchirapa´a woushi-wei einanajünaa sünainjee sukumala sa´in kama´alitkat, yalayaa eesü süchi´ samantüin eere joojototoin joutai sünain aimajaa wa´in. 

Wapushuwa´a anutpalaa muloushaana eere müin sa´in waya jiirü epinasee nu´upala watuushi Juya´.

Declaración del autor

Originario de Manaure (La Guajira, Colombia). Lingüista de la Universidad Nacional de Colombia, con un Magíster en Educación en Pedagogía de la Madre Tierra, de la Universidad de Antioquia. En el año 2010 obtuvo el Premio Nacional del Ministerio de Cultura y el Instituto Caro y Cuervo de investigación en lingüística con el proyecto La blasonería y el arte rupestre Wayuu. Ha sido docente de la Licenciatura en Pedagogía de la Madre Tierra en la Universidad de Antioquia, del Programa Licenciatura en Etnoeducación e Interculturalidad en la Universidad de La Guajira, y de la Universidad Nacional de Colombia en Bogotá. Estas son algunas de sus publicaciones: Narraciones indígenas del desierto, escrito en wayuunaiki y en castellano (Editorial Norma, 2018). Narrativa sobre Lapü (sueños), escrito en wayuunaiki y en castellano (Revista Universidad de Antioquia, 2021), y Narraciones indígenas del desierto (2024). 

Declaración del autor

Mi territorio de origen queda a orillas del Mar Caribe, mis mayores son pescadores y dialogan antes de ir a pescar con los espíritus femeninos del mar que se llaman puloui. Juya´, nuestro abuelo invierno, nos enseñó sobre las semillas y la siembra, y Mma´, Tierra, nos sustenta con su vientre fertil. El agua es fundamental para nosotros, nuestros cuerpos fueron tejidos dentro del agua del vientre de nuestras madres, preparamos nuestra comida con agua, buscamos los peces dentro del agua y el agua es nuestra sangre.

Alojamiento Web por    || Indigenous Environmental Network

Arte Web por                   || Achu Kantule